Alatskivi ja muinasjutuloss


Kuidas on see võimalik, et siin, Eesti ja Euroopa mõttes tõelisel äärealal, Tartust 40km kaugusel Peipsi veerel on selline koht nagu Alatskivi oma muinasjutulise lossiga. Paneb nagu veits kukalt kratsima küll eksole ning mõtisklema Eesti ajaloo ja selle keerdkäikude üle. Olen siinkandis palju käinud, juba lapsena sõitsime perega ikka Kauksi randa või siis vanausuliste küladesse Peipsi äärde ning Alatskivi lossi juures oli alati peatus. Siit algab põnev kulutuurilooline nähtus nagu seda on Sibulatee, mis koondab kõike põnevat, mis Peipsi veerel toimumas on. Alatskivi ei väsi üllatamast oma sarmiga ning sellepärast tuleme siia ikka ja jälle tagasi. Nii otsustasimegi oma kambaga ühel ilusal päikselisel kuid kargel esmaspäevahommikul jälle Alatskivile sõita.

Teel Alatskivile on võimalus külastada Vara kirikut ning Liivi muuseumi. Piinlik tunnistada, kuid Liivi muuseumisse pole ma veel elus jõudnud. See viga tuleb sel suvel parandada! Juhuslikult on Juhan Liivil just täna - aprillikuu viimasel päeval - 156. sünniaastapäev. Selle puhul saab teha väikest mälumängu Liivi luule kohta, andke tuld! Mul läks ikka paar vastust valesti ka.


Loss

1601. aastal esmamainitud mõisa teame tänapäeval 19. sajandil ehitatud eklektiliste tornikestega historitsistlikus stiilis lossi järgi. Mõisahärra Arved non Nolcken olevat oma Šotimaa reisil armunud sealsesse Balmorali kuningalossi ning otsustanud Alatskivile selle koopia ehitada. Päris identsed kaks lossi küll pole, Alatskivi on Balmorali häärberist korduvalt väiksem, kuid aimab selle stiili järele. Loss valmis 1885. aastal, projekteerijaks ja töödejuhatajaks oli mõisnik isiklikult. Mitmete tornikeste, sammasportikuse ja läbi kahe korruse ulatuva inglise stiilis vestibüüliga loss manab kohe Downton Abbey teleseriaali silme ette. Mõisakompleks ise oli väga suur ning nii mõnigi kõrvalhoone on tänapäevani säilinud - endises peahoones asub praegu vallamaja, magasiaidas kohaliku käsitöö pood, aidas Alatskivi Looduskeskus, tallis restoran jne. Mõisa peahoone on kasutusel olnud nii koolimaja, piirivalvekordoni kui ka sovhoosikeskusena. Tänapäeval on siin hotell, restoran, külastuskeskus ja Eduard Tubina muuseum. Augustis peetakse siin Alatskivi lossipäeva. Praeguses olukorras on siin muidugi kõik suletud, ongi põhjust suvel tagasi tulla, et ka lossi külastada.


Lossi ümbritseb Tartumaa suurim park, mis häärberi tagant laskub alla paisjärve äärde. Kaheosalist järve ületab kaunis valgeks võõbatud puitsillake. Parki ümbritseb lossi esisel küljel kiviaed, säilinud on üks punastest tellistest väravahoone. Lossi taga oli kunagi hirvepark, kus mõisahärra oma lõbustamiseks jahti pidas.




Matkarada

Alatskivi matkarada on 4,5km pikkune ring ümber Alatskivi järve. Meie jätsime auto lossi parklasse, mis asub kohe raja ääres. Matkajatel on valik, kas alustada päeva lossi külastamisega või jätta see matka lõppu. Rada on väga heas korras, kulgeb peamiselt mööda järveveert ning Alatskivi ürgorus. Matkateele jäävad Kalevipoja säng (endine linnamägi), hirveaed, veel üks linnamägi, truuduse tamm, romantiline sillake, allikas jne - on mida vaadata!





Kirik ja kalmistu

Alatskivi keskusest Kallaste poole sõites jääb paremat kätt tee äärde Alatskivi kirik. Mõisnik von Stackelbergi poolt 18. sajandil ehitatud maakividest hoone on 19. sajandil eklektilises neoromaani stiilis ümber ehitatud, lisatud on ristlööv, mis teeb kiriku tohutu suureks. Imelik, et nii võimast kirikut pole isegi Google Mapsis märgitud.

Alatskivi kalmistul on võimalik külastada kirjanik Juhan Liivi hauda.

Teekonna kaart https://goo.gl/maps/kyEJXvcSGwCA7BrR6. NB kõik siin blogis jagatud kaardid annavad kogu reisi pikkuse, palju kulub edasi-tagasi sõiduks.

Kohe-kohe on kerkimas uus Alatskivi Coop, kus saab otsa jätsi. Toekamaid eineid pakub lisaks lossirestoranile aga vana hea Kivi kõrts. Restoran on avatud ka mõisa vanas tallis ja kannab  üllatus-üllatus Mõisa Talli nime :) Pole sinna ise sattunud, nii et ei julge kohe soovitada. Mõisa endises jääkeldris asub aga Hirveaia veinikelder, kus saab degusteerida kohalikku veinitoodangut, vot see tundub põnev! Nii et tehke oma valik!

Comments

Popular posts from this blog

4 matkarada Tartu kandis

4 matkarada Tartu kandis (vol 2)

Kaks väljasõitu Luunjasse