Päikseline hommik Ahjal

Oleme Indrekuga alati suured reisisõbrad olnud, tegime ikka aastas umbes neli välisreisi ja lugematul hulgal väiksemaid või suuremaid väljasõite kodumaa piires. Nii kui vaba aeg tekkis, hüppasime autosse ja panime minekut. Oleme Eesti risti ja rästi läbi sõitnud - vähemalt kirikud ja mõisad on meil küll enamvähem nähtud. Peale laste sündi oleme üritanud oma suure armastuse - reisimisega- nii palju kui võimalik edasi tegeleda, kuid lastega koos liigub aeg teises rütmis. Kui enne oli kihk näha võimalikult palju, siis lapsed sunnivad meid aga tempot maha võtma ja rohkem süvenema. Näiteks olime me Ahjal mitu korda varem käinud - näinud mõisa, käinud poes - kuid täna veetsime mõisapargis terve tunni - jalutades ja iga nurgatagust uudistades, samal ajal kui Klaral oli tükk tegemist iga kivikese ja rohulible kaardistamisega.

Kalevipoja künnivagu

Teel Ahjale möödusime sälkorust, mida rahvasuu kutsub Kalevipoja künnivaoks. Tehtud fotod ei anna kahjuks hästi edasi, kui võimas see 22meetri sügavune org tegelikult tundus.

Issaku mõis

Võnnu poole sõites põikasime sisse Issaku külla. Imearmas väike külake mõisa-aegse alleega ning veesilmaga. Küla keskel seisab punastest tellistest Issaku mõisa peahoone, mis tänapäeval on eravalduses. Maja sissepääsu kaunistab puitveranda. Issaku on üks väheseid kõrvalmõisaid, mis on sarnaselt peamõisa Kuristaga esinduslikult välja ehitatud, olles mõnedes detailides peamõisast vaat et esinduslikumgi.

Võnnu

Võnnu kant on paik, kus võiks veeta pikemalt aega, täna sõitsime siit lihtsalt läbi ning peatusime pildistamiseks kiriku ees. Rikkaliku ajalooga Võnnu oli üks suuremaid ja rahvarohkemaid kihelkondi ning Jakobi kirik üks suurimaid maakirikuid Eestis. Tõesti, seda oli raske lähedalt pildile saada, kuidagi ei tahtnud mahtuda. Külastamisväärsed on ka Võnnu kaks kalmistut. Vana kalmistu pärineb 18. sajandi lõpust ning seal on palju vanu hauatähiseid. Kõige silmapaistvam neist on Kurista mõisniku Alexander Guillemot de Villebois' üpris omapärase väljanägemisega kabel.

Ahjast rääkides peame kõigepealt rääkima Tuglasest - kohalikust suurkujust, kes on siia suure jälje jätnud. Tema tuntuima teose, autobiograafilise Väike Illimari, tegevus toimub just Ahjal ning seetõttu on siin ka Illimari nimeline park. Ahjal asuvad Tuglase muuseum, Friedebert Tuglase nimeline Ahja Kool, mõisa ees aga Tuglase monument ja memoriaalpink. Nii, et Tuglas, Tuglas, Tuglas! Pean tunnistama, et mul on Väike Illimar lugemata, Tuglast tean pigem selle kaudu, et ta elas pikalt Pariisis ning on sellest väga värvikalt oma mälestustes ka kirjutanud.

Ahja suurim vaatamisväärsus on aga kaunis mõisakompleks. Mitmeid kordi omanikke vahetanud mõis on kuulunud ka näiteks Ernst Glücki lesele. Glücki puhul on tegemist kirikuõpetajaga, kes tõlkis piibli läti keelde ja oli ühtlasi vene keisrinna Katariina I (kes oli teatavasti lihtne läti päritolu teenijatüdruk) kasuisa. Ahja mõisa härrastemaja on barokkstiilis poolkelpkatusega häärber, mis on arvatavasti projekteeritud Bartolomeo Rastrelli poolt, kes on kavandanud ka pool Peterburi linna ning näiteks Rundale ja Jelgava lossid Lätis (kes pole käinud, soovitame soojalt külastada). Hoone on tõesti silmapaistev ka oma praeguses rääbakas olekus. 1740ndatel püstitatud peahoones oli aastatel 1929-1997 kool, kuid 2007. aastal põles häärber pea täielikult maha. Hiljem on see saanud uue katuse, mis on hoidnud ära maja täieliku lagunemise. Auringi äärde jäävad mõisa tall ja ait ning sealt viib sillake üle suure tiigi, millel tänasel päikselisel päeval peahoone siluett eriti lummavalt peegeldus, härrastemaja ette.

Häärberi taha jäi aga 2017. aastal korrastatud park kenade jalutusradade ja lumivalgete pargipinkidega, siin asub ka kaasaegne laululava.

Umbes kilomeetri kaugusel mõisasüdamest asub kunagine mõisakalmistu (kirjutasin neist ka oma Elva/Hellenurme postituses), milleni viis mõisasüdamest kaunis allee. Ka tänapäeval on sellest veel osa puid alles. Aja jooksul on mõisnike von Braschide matmispaik muutunud piirkonna kalmistuks. Surnuaial seisab kõrge neorenessanss-stiilis matusekabel.

Teekonna kaart https://goo.gl/maps/SHuiJgjHQt3wf9QJ9

Jätsi saab osta Ahja konsumist, värsket liha Rotaksi lihapoest ning sealsamas kõrval on ka AH-JA pubi, kust lõuna ajal kohalikke töömehi päris innukalt sisse-välja vooris.