Puurmani mõis ja Kursi kirik
Tänane hommik tõi meile lõpuks päikese ja helgema ilma peale nädalast sadu ja raju. Rõõmsam ilm kohe kutsus kuhugile niisama rahulikult uitama ja pisut kultuuri nautima. sportlikud metsarajad jäid seega kõrvale ning otsustasime võtta ette juba ammu mõtteis mõlkunud teekonna Puurmani.
Puurmani alevikku läbib Pedja jõgi ning asula siseselt saab seda ületada vaid jala. Jõe paisul saab uudistada moodsaid kalatreppe ning jõe kaldal on ka väike lastemänguväljak. Kahel pool jõge laiub aga vana mõisapark iidsete pisut kössi vajunud puudega, mille varjus käis lindudel väga aktiivne kevadsuhtlus. Väidetavalt on selles pargis 50 erinevat puu- ja põõsaliiki. Praegusel ajal kattis muru sinine sillameri, mis mõjus peaaegu sama romantiliselt kui äsja külastatud nartsissiväli. Legendi järgi rehitseti kõik pargiteed öösiti spetsiaalse hoburakendiga, et mõisaproua saaks hommikul korrapärase mustriga kõnniteedel jalutada. Pole paha, ütleks selle peale.
Puurmani ehteks on muidugi uusrenessanssloss (hea sõna, kõigest seitse s-tähte), milles on võõrandamisjärgselt pidevalt tegutsenud kool ning mis on seetõttu väga hästi säilinud - selle lumivalgeks võõbatud seinad lausa pimestasid tänasel päikselisel päeval meiesuguste lihtinimeste pimedate kambritega harjunud silmi. Mõisnik von Manteuffeli 1881. aastal ehitatud lossi ehib eriline viiekorruseline kaheksatahuline torn, tagakülge aga pompöösne trepp, mida mööda üles minnes saab piiluda läbi klaasuste mõisa sisemusse. Eesti ajalukku on loss läinud veel ka selle kaudu, et Julius Kuperjanov lõi siin oma kuulsa Partisanide pataljoni, mida teatakse eelkõige oma surnupealuuga embleemi kaudu.
Peale tunnikest päikselises pargis otsustasime sõita vaatama lähedal asuvat Kursi kirikut. Napilt saime autosse ja küpsisepaki lahi, kui hakkas sellist rahet sadama, et hoia ja keela. Täna meil tõesti vedas!
1641. aastal valminud Kursi Maarja-Eliisabeti kirik on algselt ehitatud barokkstilis, kuid hiljem uusgootipäraselt ümber ehitatud, lisatud on näiteks apostleid sümboliseerivad 12 totakat tornikest. Tasub siinkohal mainida, et mina, erinevalt mõnest teisest ;), neogooti austajate hulka ei kuulu ja need tornikesed võiks minupärast olemata olla. Muidu on tegemist romantilise maakirikuga, mille kõrval nunnu kirikumõis, Eesti vanim säilinud puitpastoraat kusjuures. Meenub üks naljakas lugu mitu päeva kestnud pastoraadi avamispeost, mida oli väisanud ka õ-tähe looja O.W Masing. Nimelt oli toonane Äksi kiriku pastor armunud kõrvuni kohaliku kirikuõpetaja itaallannast guvernanti, tema endale naiseks kosinud ning sellest kõigest kirjutanud eestikeelse vemmalvärsi «Need olid need kenad päivad, mida minu vanad silmad näivad…». Huvitav on veel see detail, et kirikutornis on korraga nii kukk kui ka rist.
Täna me küll toidupeatust ei teinud, kuid tee peale jääva kuulsa Hollywoodimäe külje all peidab end Hollyfoodi nime kandev söögikoht, mis kõikidele ootustele vastukäivalt peidab endas vägagi soliidset söögikohta, kus norm sisustus ja head toidud (portsud on isegi liiga suured). Korralik laste mängunurk ka täitsa olemas! Julgeme soovitada. Muidu saab jätsi soetada ka toreda nimega Puurmani kauplusest “Tarve"
Comments
Post a Comment