Jalutuskäigud mõisaparkides

Raadi

Kui räägime Tartu linnast enne haldusreformi, siis selle nö klassikalise Tartu linna piirides on asunud kokku 9 mõisa - Anne, Jaama, Karlova, Maarjamõisa, Piiskopi, Raadi, Ropka, Tamme ja Tähtvere mõis. Üllatuslikult (ei tule ju need kohe kõik pähegi) on neist 8 peahooned tänapäevani säilinud, vaid Anne mõisa hoonetest ei ole praktiliselt midagi järel.  Mõisatest kõige uhkem, vaat, et kõige suursugusem kogu Lõuna-Eestis, oli Raadi mõis. Seda me ühel järjekordsel tormisel märtsikuuhommikul avastama läksimegi.

Raadi mõisa nimi tuleneb sellest, et algselt kuulus see Tartu raele. 1783. aastal ehitasid von Liphardid mõisa esindusliku barokse peahoone, mida korduvalt moderniseeriti ja ümber ehitati. Märkimisväärne on just hoone pikkus. Peahoone keskosal oli suur kuppel, mille all paiknes galeriiga raamatukogu. Von Liphardid olid suured kunstikollektsionäärid, väidetavalt oli nende kunstikogu Baltikumi suurim. Mõisa interjöör olevat olnud üliluksuslik ning sisustatud rikkalikult hindamatu väärtusega kunstiteostega.

Nõukogude võim rajas Raadile suure lennuvälja ning 1944. aastal sai mõisa peahoone pommirünnakus tõsiselt kannatada ning jäi varemetesse. Nõukogude ajal peahoone osaliselt taastati ning muudeti laoks, kuid see jäi peagi kasutuseta. Nii on endine luksushäärber meie ajani säilinud nukrate varemetena. Restaureeritud on piirdemüür koos väravaehitisega, veetorn ning mõned kõrvalhooned, kus asuvad ERM’i hoidlad. 

Meie parkisime auto peavärava ette, kuigi seal tegelikult avalikku parklat ei paistnud olevat. Enamus inimesi kasutab mõisa külastamiseks uue ERM’i esist parklat. Tegemist on nii suure alaga, et siin saab jalutades pika õhtupooliku veeta. Alustasime jalutuskäiku vanast mõisapargist peahoone ees, vaatasime veetorni ning uudistasime järve kaldal rotundi ning sinna püstitatud suurt fotoaparaati. Kunagi laskusid peahoone tagant geomeetrilised terrassid alla Raadi järve äärde ning mõisa ümbritses üks esinduslikumaid parke Eestis. Tänapäeval ei ole vanadest pargipuudest enam palju säilinud. See-eest on istutatud tervete alleedena palju uusi puid, nende taustal ja kaunis järve ääreses rotundis armastavad lasta end pildistada paljud pruutpaarid.

Edasi suundusime tagumisest väravast välja mõisa viinaköögi varemete juurde, mis on kujundatud vabaõhuürituste pidamise paigaks. Selle kõrval on tutikas mänguväljak lastele, kus me pori trotsides omajagu aega veetsime. ERM’i uue maja juurest möödudes suundusime järve teisele kaldale 1920ndate Tartu ülikool poolt rajatud dendroparki, kus seisab ka suur punamonument. Siit võtsime taas suuna auto poole imetledes kauneid vaateid üle järve mõisa peahoonele ja kujutasime ette, kuidas järvepervel asunud häärber kõrgus kunagi tõeliselt suursugusena üle ümbritsevate alade.

Ülenurme

Ühel hommikul olime oma asjadega natuke viimasele minutile jäänud ja laste uneajani polnud enam palju aega. Hakkasime linnast välja sõitma väljavaadatud matkaraja poole ning teel möödusime Ülenurme mõisa pargist. Kuna kellaaeg käis juba kandadele, siis tegime spontaanse otsuse kinni pidada ja hoopis siin natuke ringi vaadata.

Eelkõige teatakse Ülenurmet Eesti Põllumajandusmuuseumi kaudu, mis asubki endises mõisasüdames. Ülenurme mõis oli Tartumaa mõisatest üks väiksemaid, kuid kuna selle hooned on edukalt kasutuses tänini, on nad ka võrdlemisi hästi säilinud. Seepärast saab siin jalutades saab hea ülevaate, milline üks 20. sajandi alguse mõisakompleks välja nägi.

Ülenurme mõisa ühekorruseline historitsistlik peahoone ehitati 19.sajandi lõpul. Kõrvalhoonete kompleks oli võrreldes häärberiga tunduvalt esinduslikum, enamus neist kapitaalsed maakiviehitised. 1913. aastal ehitatud laut oli veel 40 aastat hiljem NSVL üks moodsamaid. Peahoone ees on nn ühe-allee park - pärnapuude rida viib härrastemaja eest endisele Tartu-Võru maanteele. Pargist jookseb läbi oja üle mille viib romantiline sild. Pargipaviljonis asuvad muuseumi kassa ja kohvik.

I

Märkimisväärne on fakt, et mõisa  viimased omanikud olid eestlased - viljakaupmees Georg Riik ja seejärel piimakaupmees Peeter Muna. Nõukogude ajal oli siin sovhoos ja EPA katsemajand. 1981. aastal avati mõisasüdames Eesti Põllumajandusmuuseum, kus on võimalik tutvuda Eesti põllumajanduse ajaloo eri aspektidega nagu karjakasvatus, mesindus, linakasvatus jne. Kord aastas korraldatakse populaarset kauneima lehma konkurssi Viss. Eriolukorra tõttu oli muuseum muidugi suletud ning hooneid saime seekord väljastpoolt imetleda. 

Kokkuvõttes täitsa mõnus lühike jalutuskäik, kindlasti on siin palju rohkem vaatamist, kui muuseum ise avatud on. See-eest jätsi saab pargipingil nautimiseks muretult kõrvalasuvast Coopist muretseda.

Luke

Luke mõisa pargiga seondub mulle palju lapsepõlvemälestusi, sest tulime siia tihti perega jalutama ja kuulsaid lõviskulptuure imetlema, kui lähedalasuval Nõo kalmistul suguvõsa hauaplatse külastasime. Luke on von Löwenwoldede perekonna põline valdus juba 13. sajandist. Tõlkes tähendab antud perekonnanimi lõvimetsa ning see seletab ka lõviskulptuuride tähendust. Tegime Indrekuga ka oma pulmafotod just siinses pargis enne laulatust Nõo kirikus. Lukele on meid toonud nii sõprade pulm kui sünnipäevad. Ühesõnaga  on kogunenud väga palju mälestusi, nii et tuleme siia ikka ja jälle jalutama ning kõike meenutama.

Mõisa hoonetekompleksist pole tänaseks suurt säilinud. Heimtalistiilis mõisa peahoones asus peale võõrandamist kool, kuid see hävis 1944. aastal Teises maailmasõjas nagu ka viinaköök. Keset parki seisavad endise valitsejamaja varemed. 1997. aastal hävitas tulekaju ka tall-tõllakuuri, millest on järel vaid seinad. 

Luke mõisa erilisus seisneb hoopis muus, nimelt prantsuse stiilis pargis. Meie ajani suurepäraselt säilinud põlispuudega mõisapark on tõeline pärl, vanimad puud on siin 350 aastased. Park asub kahel eri tasandil ning neid ühendavate treppide otstes lamavad kaks majesteetlikku betooni valatud lõvi. 2005. aastal taastati pargi tiigisüsteem ning ülinunnu kärnerimajake, parki püstitati tšehhovlik paviljon. Suviti on siin aktiivne kultuurielu, avatud on kohvik ning toimub palju üritusi kohvikutepäevast kuni suveõhulavastusteni.